kuna mul muud teha pole, siis ma tüütan oma mõttetute postitustega.
ma lugesin raamatu läbi, pealkiri on seal üleval kirjas ja see oli ilusa sisuga teos. mitte nagu teised kivirähu raamatud, seal ei olnud sellist musta huumorit, see oli hoopis teistsugune, kuidagi mõtlik ja natuke kurva maiguga.
räägib sellest, kuidas august michelson satub estonia teatrisse tööle, kui seda alles loodi, kuidas ta leiab oma elu armastuse, erika ehk liblika, kes on ühtlasi ka teatris tööl ja kes on estonia teatri liblikas ehk teatri hing. ajad on rasked ja "hall koer" luusib tihti teatri ümber ringi üritades murda teatri vaimu. hallile koerale ehk siis surmale ei meeldi, kui tema seadustest üle astutakse, miks võib aga teatris surra inimene iga õhtu, miks võib teatris omada inimene mitut elu? miks ei kuluta sõjakoledused teatri sära? aga ometi on hall koer visa, sest et lõpuks ei pääse tema eest siiski keegi. ka mitte liblikas, teatri hing. kuid ometi elab teater edasi ja ühes teatri hingega ja liblikas.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment