garaaž nr. 31

ehk koht, mida sa kaardi pealt ei leia, aga hea õnne korral võid sa sinna ikkagi sattuda.
ja ütlen ausalt kätt südamele pannes, kõik, kes seal kasvõi korra on käinud, hakkavad seda kohta armastama. lihtsalt, südamest. ja ilmselt ei ole asi pelgalt kohas, vaid ikka inimestes. seltskond on meil alati priima.
aga mina...
panin endale eile öösel äratuse kella 8.30, et hommikul siis tuba hakata koristama, mida ma küll ei teinud vaid vajutasin äratuse kinni ja magasin mõnuga poole 12-ni. siis hakkasin pihta ja kell üks oli valmis. mõtlesime evaga juba eile, et peaks martinile tööle külla minema, aga eva parasjagu veel alles ärkas, kui ma talle kell üks helistasin, siis helistasin martinile ka, kes teatas, et ta mingi kahe ajal läheb juba töölt minema.
polnud aga midagi katki, läksime hoopis evaga mu mälukaardile järgi mu hüperjutuka fotoringijuhendaja juurde, kes jäi jälle mingi pooleks tunniks lobisema ja pilte näitama. sealt tulema saanud läksime rasmuse juurde.
eva ja rasmus vaatasid teises toas telerit, ma tegin köögis koos rasmuse vanaemaga kartulisalatit. ilgelt maitsev tuli teglt. sõime ja siis läksime garaaži. rasmusel oli täna teglt kodust väljaminemise keeld, sest et ta vanaema sai kuidagi nii aru, et rasmus tuli eile täis peaga koju. teglt me olime suhteliselt kained. ainult natukene võtnud.
aga siiski, istusime siis täna garaažis. martin tuli ka.
ja olime mõnusad. õpetasime martininit kitarri mängima, ta õppis isegi päris tublilt. ütleme nii 4 tunni õllejoomise ja rääkimise jooksul suutsime me talle õpetada A, G ja Em duurid. D, C ja Am tulid ka isegi jutuks vahepeal.
sai jälle vesipiipu tehtud ja rasmus sai endale jõuludeks jointikeeramise jubinad ka, niiet, kui suitsud lõppesid, siis tegime neid. martin tegi sellest isegi video, kuidas ma jointi keerasin ja seda suitsetasin. esimene neist tuli ütleme nii, et päris sitasti välja, teised olid juba enamvähem.
umbes kella poole kaheteistkümne ajal hakkas rasmuse vanaema meid juba laiali saatma ja ajas rasmuse isa päris tigedaks, kes ka meiega garaažis istus, ega me eriti ei tahtnud küll ära minna. mängisime mõnuga edasi ja polnud meil häda midagi.
eva läks meil teglt päris vara minema, umbes mingi 9-10 ajal...
ma ise hakkasin umbes ühe ajal tulema, et mamps oleks rahulikum. und mul teglt pole veel. rasmus, martin ja rasmuse isa jäid muidu veel sinna, loodetavasti õpetavad nad veel martinit mängima, päris äge oleks.
homme peaks selle šampuse ka ära ostma lõpuks, ikkagi nagu... homme peaks selle ju ära ka jooma keila keskväljakul. ma ei teagi, kes täpselt siis meiega tulevad.

praegu kuulan the exploited - sid vicious was innoncent
üks mu lemmikbändidest ja lemmiklugudest.