kõikidele headele inimestele.

ehk siis ükski heategu ei jää karistuseta. paras teile kõigile. mulle ka.
teglt, tehke head, endal parem ja teistel ka.
täna oli üks hea päev tegelikult. paras sigrimigri ja kemüüse, aga ikkagi.
hommikul küll oli mul kergelt tunne, et ma varsti jään haigeks, sest et igasugune enegia puudus oli. noh, nii kuu aja pärast, nagu see iga-aastane traditsioon on, kus ma talve lõpuks, toss väljas, voodihaige olen. aga praegu ongi, teispäevast reedeni, iga päev koosolekud. ja järgmine nädal on neid ka üksjagu. ehk siis, igavuse üle ma kurta ei saa.
kuna jõulud on läbi, siis saan ma keemias jälle rasmuse kõrval istuda, kohe hea meel on. huvitav ka, ootame orgaanika teemat. see tuleb järgmine aasta.
füüsikas tegime täna igast pilte, just laadisin jannole mälupulgale neid. mulle tohutult meeldib suumida inimese nägu nii, et terve pilt on nägu täis ja siis on kõik hästi selgelt.
mates oli töö, kõik läks metsa, ainult lisaülesandeid oskasin. siis oli meil inimeseõpetuse iseseisev töö ja koolipäevaga kaputt.
käisin kodus ära, siis läksin koori. meil on nüüd nii ilusad laulud nagu tõnis mäe "palve". siiamaani meenutades seda laulu laulupeolt tuleb isamaaline helk silmadesse. "helin" on ka ilus laul, tegelikult, kuigi esmapilgul nii ei tundu. jakob tuli ka täna koori, see oli tore. pärast olime bussijaamas kuni talle jälle mammu helistas (nuttis) ja siis jaks läks talle vastu, jäi bussist maha ja saatis mammu p*rse. sel ajal kui jaks mammule vastu läks helistasin mina rasmusele ja evale ja siis läksingi rasmuse poole, aga väga kaua me seal polnud, sest et viieks pidime mina ja eva minema kultuurimajja ballikoosolekule, umbes pool viis hakkasime juba minema, sest et rasmus pidi koera ka jalutama, ma nendega eriti kaua ei jalutanudki, sest et jaks helistas ja tahtis rääkida, seega ma siis jooksin, et ta veel ühest bussist maha ei jääks. umbes pool tundi istusime-rääkisime bussijaamas, ma jäin oma koosolekule veidi hiljaks. aga savi see.
ega seal koosolekul midagi tarka eriti räägitudki. ma ei saanud isegi jannole bassi vedama minna, ma ei tea, kuidas ta oma haige jalaga kohale sai.
bändikas oli täna nagu tavaliselt, me ei ole ikka veel uusi lugusid võtnud, ma ei tea.. no lihtsalt ei ole aega. oma näo konkursil tahan ka osaleda, rasmus oli nõus mulle kitarri taustaks mängima, kui tal midagi välja tuleb. ja siis ma tahtsin veel joonistada ka ja fotokast ka osa võtta ja siis sellest omakirjutiste asjast, ma loodan, et jõuan ikka.
koju jõudnud vaatasin etv-st maiet ja valdurit, siis pealtnägijat ja märkisin veel märkmikku mingid eesseisvad sündmused ära, jube, mu ajakava läheb lõhki.
aga ei hullu.

elu on lehm, pulli saab iga päev.
jaan tättet kuulan miskipärast.