mul on umbes kuu ja viis päeva veel pingutada ennast, kuni ma haigeks võin jääda, sest et siis on oma näo tähtaeg ära olnud ja kõik muud tähtajad on ka möödas ja kõik on valmis ja mida ei jõudnud, siis sitta kah, aga kuni sinnaajani tuleb endast kõik välja pigistada. nagu sidrunist, mis on mahlapressi aetud. ükski piisk ei või raisku minna. tuleb teha tööd ja anda endast kõik ja siis veel natukene.
kuigi, täna ma väsisin pärast hispaania keelt küll ära, poole tee peal koju ma mõtlesin, et ma ei jõuagi koju vaid kuskile poole tee peale lumehange. ma pidin suitsu ka ostma, aga ei viitsinud lõpuks ikkagi jaamast läbi minna. ma ei tea, mis ma homme teen siis. aga küll näeb siis.
ma hakkan kirjanduse tunde vaikselt juba mitte sallima, ma mõtlen seda lisakursust. alati kui me rasmusega kasvõi natukene räägime, kohe vahib mingi õps täiesti kurja näoga otsa, aga me ei saa ju nii, igav on.
ülejäänud koolipäev oli tavaline. vahetundides õue ja nii, ÕOV koosolek oli ka, täiesti sisutühi ja igav.
isegi kehkas käisin täna, suurt midagi ei teinud, ainult klotsijooksu tegin ära, viie sain. muud ei teinud.
põhimõtteliselt jõudsin ma 15 minutit olla hispaania keeles kui mul tuli tunne, et taoks pead vastu lauda. miks kurat ma sinna läksin?!
rasmusega ei jõudnudki täna laulu harjutada. kurat.
suht p*rses päev.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
2 comments:
damn, kas hispaania keel on tõesti nii hull? :/
ei ole, aga vahest ma tunnen ennast niiiiii lollina.
ja see ei ole üldse tore, kui ma loll olen.
Post a Comment